Salapärane floating ehk hõljumine
Ühel talvisel hommikul asutasime ennast neljakesi Loksa poole teele, plaaniga proovida ära Eestis üsna uus asi: floating (hõljumine). Eelnevalt oli teada, et tegemist on kapsliga, milles on eriline soolvesi ja kus saab vee peal tunnikese hõljuda ning maistest askeldustest eemal olla. Selgus, et Loksa polegi kuskil kaugel, vaid tunnike rahulikku sõitu ja olime Tallinnast kohal.
Loksa Tervisekeskus on mõnusalt mändide vahel, autost välja astudes lõi ninna terav osoonilõhn. Kuna kapsleid on vaid üks, siis moodustasime järjekorra ja teised läksid muid Tervisekeskuse mõnusid nautima seniks kui oma kord kätte jõuab. Oleme kõik sellised inimesed, kes on huvitatud iseenese jälgimisest muutuvates olukordades ja seisundites. Samuti ühendab meid huvi tervise, maailma ja inimeseks olemise kogemuse suhtes. Järgnevalt siis meie kogemused hõljumise järjekorras.
Priit
Täiesti ootamatult jõudis minuni teade, et floatingut võib proovida ka Eestis! Olles sellisest asjast juba palju-palju aastaid tagasi lugenud ja kadedusega unistanud asja ka ise kunagi proovida, tuli selline ettepanek siiasamasse lähedale proovima minna täiesti positiivse üllatusena.
Mina sattusin esimesena hõljuma. Tundus, et see oli väikene viga – kohe autoroolist floatima ei soovita minna, sest eelnevalt tuleks võimalikult palju linnamüra ja stressi endast välja saada. Seepärast soovitav oleks kasvõi eelnevalt Ravikeskuse ümbruses natukegi ringi jalutada ja metsaõhku hingata või minna hoopis sauna või massaazhi, et floatima minnes oleks juba võimalikult rahunenud olek.
Kohe alustuseks tuleb nentida, et seesinane hõljumine ei ole üks niisama värk. Ehk mitte ühese mõjuga, vaid neid mõjusid on kohe mitmeid. Mina tuvastasin esimese korraga kolm selget ja suurt mõju. Kõigepealt see rahustav, stressi ja argikiirust ikka üsna kiiresti ja tõhusalt maha võttev hõljumine. Teiseks rahunenult pilguheit oma alateadvuses hõljuvatele mõtetele, ideedele, probleemidele, hirmudele – ja neile väga selge ja rahuliku pilgu heita saamine. Ja miskite ammuununenud mälestuste pinnalekerkimine. Ning see kõik ei toimu mitte ainult vannis hõljudes, vaid suisa tunde peale vannist välja kobimist. Ja kolmandaks – kõige ootamatum tulemus floatimiselt, mida poleks osanud oodata – nimelt protsessis osaleb ka üks väga tähtis komponent – sool – ja see on suisa maagilise jõuga sool! Ta mitte ainult ei lase meil vabalt lesida veepinnal, vaid ta imendub ka meie kehasse ja see mõjub haigetele lihastele ja liigestele ikka väga-väga positiivselt! Tegemist on magneesiumsulfaadiga (ehk inglissool, ehk mõru sool), mis tavalisest meresoolast suisa kümneid kordi kallim! Ja mõju on imeline, kui keha pole enam esimeses nooruses või on liiga äratreenitud või niisama äratrööbatud.
Niiet see floatimine on ikka väga mitmekülgne protsess ja eks palju protsesse jäid ka (esmapilgul) tuvastamata, aga eks nad toimetasid omi toimetamisi ju nii keha kui teadvuse ja ka alateadvuse kallal.
Sellest soolast võiks kirjutada aga täiesti omaette loo, sest selle soola põhikomponent – magneesium on organismi talituses ikka üsna vajalik ja aktiivne komponent.
Üks oluline õppetund on ka see, et ega floatimise kogemus ei lõpe vannist välja ronimisega – väga oluline on peale seda leida üks vaikne nurgake, kus iseendaga kahekesi olla ja lasta kogemusel edasi mõjuda. Kindlasti ei tohiks veel mitu tundi mobiiltelefoni sisse lülida ja ka kohe liiklusesse tormata. Üks väga mõnus ja segamatu kohake lamasklemiseks peale hõljumist oli minu jaoks soolakamber.
Tohutult helge ja eriliselt puhas tunne oli minus mitmeid tunde. Meeled olid rahulikud ja kehal oli väga hea olla. Ja minu muidu kanged jalad suisa tantsisid mitmeid päevi pärast seda!
Katre.
Minu floatimise kogemus algas väikese sissejuhatusega. Kõigepealt sain ma üldmassaaži. See lõdvestas ja lõõgastas keha. Tekkis rahulik olemine, Loksale tuleku kiirus vajus laiali ning mõtted rahunesid. Siis jõudsin ma läbi astuda veel infrapuna saunast. Ka see on floatimisele sissejuhatavaks protseduuriks väga hea. Kui mul üldiselt on alati natuke külm ning massaaziga oli jõudnud ka hakata veidike jahe, siis nüüd soojenes keha mõnusasti üles ning lasi veelgi pingeid lahti.
Floatimine ise.
Esimene üllatus oli see, et see floatimise vann on nii suur. Ma kujutasin ette, et ta on väiksem, kuid temas oli ruumi ja avarust täiesti piisavalt. Teine üllatus oli see, et soolalahust on põhjas suhteliselt õhuke kiht, ehk miski 20cm, aga see on piisav, ükski kehaosa põhja ei puuduta. Üllatav oli ka selle soolalahuse konsistents. See oli selline pigem geeljas mass, sõrmede vahel libe. Tõstsin seda massi oma kehale, see oli nii huvitav tunne. Ma arvasin, et floatimise kamber on kottpime, kuid ukse ja seina vahest kumas valgus läbi ja see häiris natuke. Ma oleks tahtnud olla avatud silmadega pimeduses, kuid nüüd pidin hoidma silmi kinni, et saavutada pimedust. Valisin vaikuses floatimise.
Lamasin seal vanni põhjas pikali, käed kõrval, joogast tuttavas laiba asendis ja püüdsin kogu oma keha lõdvestada. Kehas oli mingi kummaline hirm, et nii, nüüd kukun alla. Proovisin ennast vanni põhja suruda, aga see ei õnnestunud. Selle peale allakukkumise hirm kadus. Sirutasin käed üle pea välja ja lasin kehal ühele ja teisele poole kaarduda, tekkis aisting, et varbad ja sõrmeotsad puudutavad teineteist. Keha oli aistinguliselt väga painduv ja nõtke. Tegin lamades kala liigutusi, see tekitas tunde, et keerlen vanni põhjas ringi, kuigi praktiliselt see polnud võimalik. Kui liikumatult lamama jäin, libises keha vaikselt mööda lahuse pinda. Kord puudutasid varbad vanni seina. Lükkasin ennast õrnalt lahti, natukese aja pärast põkkus pea vaikselt vastu vanni… lükkasin ennast lahti ja libisesin jälle uues suunas. Pähe tuli mõte, et niimoodi võib end tunda verelible minu veres. Veri on ju ka viskoosne ja soolane…
Laiba asendis lamades tekkisid peagi kuklapiirkonda pinged. Katsetasin erinevate käte asenditega – olin X tähe kujuliselt, see oli palju parem. Lasin siis kehal võtta siis selle asendi, mis talle kõige mugavam tundus ja käed liikusid õlgade juurde kõverdatult, nii nagu nad on magavatel beebidel. Nii oli keha täielikult lõtv ja tõesti hõljus täiesti vabalt tühjuses. Täiesti kaalutult. Püüdsin mõelda mingeid mõtteid, kuid see ei õnnestunud eriti. Jäin siis lõdvestunult lebama. Kehal hakkas hästi soe ja mõnus. Keha magas, seda läbisid aegajalt võpatused. Teadvus oli koguaeg kohal. Aeg kulus hästi ruttu. Pähe tuli mõte, et nii võib ennast tunda laps emaüsas.
Floatimise järgselt oli hästi rahulik ja endasse süüvinud tunne. Keha surises energia voogamisest. Seda oli väga hästi tunda. Tegelikult oleks tahtnud kuhugi voodikesse veereda ja seal edasi mõnuleda. Rääkida ei viitsinud kohe üldse. Mind valdas rahulolu iseenda ja maailmaga.
Õhtul, peale koju jõudmist, tundsin end väga väsinuna ja läksin magasin natuke. Ärgates ründasid mind kõiksugused emotsioonid nagu tuhat tigedat herilast, kes üles ärritatud ja lõpuks vabaks pääsenud. Tunnetes tabas mind täielik kaos. Ma olin iseenda suhtes suures segaduses. Helistasin sõbrannale ja siis me rääkisime ja rääkisime, kuni ma lõpuks tundsin, et ma olen maha rahunenud.
Järgmisel hommikul ärgates oli aga enesetunne super – tundsin endas tohutut selgust ja kainust. Ma olin kuidagi täiesti kohal, paigas ja olemas.
Järelsõna.
Selline on minu floatimise kogemus. Kindlasti tahan ma hõljumist veel proovida. Siis juba niimoodi, et sisse häälestumiseks oleks pikem aeg. Võib-olla tunnike paar enne jalutuskäiku Loksa looduses. Üritaks luua siiski mingil moel pimedust, nii et saaks silmi lahti hoida. Äkki peaks mingi silmasideme kaasa võtma. Tahaks proovida floatida mingi enda valitud muusika – näieks gongi helide saatel. Lõpetuseks aga veereks kuskile voodikesse ja lubaks seal kogemusel edasi kesta. Koju võiks pöörduda alles järgmisel hommikul.
Pille
Alustasin infrapunasaunast, mis tegi olemise mõnusalt soojaks, nautisin Anna tehtud väga mõnusat kogu keha massaaži ja siis läksin floatingusse.
Mulle meeldib, et kapsel asub dušsikabiiniga toas (seal saab ennast pärast puhtaks pesta), keegi segama ei tule ja saab rahulikult omaette olla. CD mängijast saab lasta muusikat, seekord floatisin vaikuses, aga järgmine kord prooviksin mõnda meditatsioonimuusikat.
Floatingu kapsel üllatas mind oma suurusega, olin eelnevalt kindel, et see on väike. Vaatlesin kapslit väliselt ja kogusin natuke julgust, et sisse ronida. Sillerdav sinine vesi oli väga kutsuv, soe ja mõnus, üllatas, et kapsel ei olnudki sügav vaid hoopis üsna madal. Kartsin, et vajun põhja, aga vesi, mis lähemal uurimisel osutus geeljaks aineks, kandis mind hästi. Alguses oli natuke raske leida endale sobivat asendit, aga katsetasin Katre soovitatud beebi asendit, käed küünarnukist kõverdatult õlgade kõrgusel ja see oli väga hea.
Huvitav oli ennast kapslis liigutada, külje poole painutades tundus nagu liikumine kestaks ajas ja ruumis lõpmatult ning tunne oli nagu liiguksid pea ja jalad täiesti teineteise vastu kokku. Lõbustasin ennast edasi-tagasi ja küljelt-küljele sõitmisega ja erinevaid poose proovides. Iga liigutus oli hästi tunda võrreldes meie tavapärase liikumisega, mille puhul meie nahk ei taju midagi erilist, me ei märka seda.
Tuli mõte, et ilmselt sel ajal, kui Atlantis oli veel olemas, siis oli õhk paksem, just selline nagu floatingu kapslis ja inimesed said tänu sellele lennata ning küllap vesi oli sel ajal hõredam. Mõtted käisid esimesed pool tundi justkui lainetena, iseäranis hästi oli märgatav see tavapäraste mõtete voogamine ja mõtte hüplemine ühe teema juurest teise juurde. Olin isegi alguses natuke pettunud, et kus siis see nirvaana on?
Siis järsku toimus rahunemine ja mõtted kadusid üsna ära. Aeg-ajalt hakkasin justkui magama jääma ja võpatasin sellest üles. Usun, et selline tunne võib olla kosmoses hõljudes. Liigutused on lõpmatud ja ruum ümber piirideta. Olin kogu oma floatimise aja silmad kinni, kuid tule jätsin põlema, see aga ei seganud mind üldse. Aeg sai täis üsna ootamatult.
Hiljem oli kehas tohutu lõõgastumise tunne, kerge ja mõnus, ei oleks tahtnud midagi asjalikku küll teha. Kehas oli tunda surinat, iga rakk justkui vibreeris. Järgmise päeva õhtul tabas mind kummaline tunne, justkui ei oleks ma päriselt siin kohal, selline ära olemise tunne, nagu hõljuks minu vaim ikka veel kuskil kosmoses ringi. Tabasin ennast aegajalt unustamas, mida ma mõtlesin parajasti või plaanisin järgmiseks teha. Järgnevatel päevadel oli eriliselt klaar ja hea olla. Floatingut võib julgelt soovitada endas selgusele saamiseks, lõõgastumiseks ja iseendaga olemiseks.
Sirje
See artikkel, mille peale ma floatingust pöördesse läksin, pani suured ootused ja lootused kogeda midagi kosmilist, oli ju juttu hõljumisest, kaalutaolekust jne. Tegelik tunne vapustas ikkagi. Valu, mida ma tundsin oli midagi uskumatut. Mingid tangid võtsid mind haardesse ja pigistasid kaela ja turja. Alles täitsa lõpus õppisin nautima ja kogema hõjumise tunnet. Kosmos see just ka ei olnud, aga olen vist natuke tuimem inimene, kuid oma tööd tegi ta ikkagi, urgitses minu sees ja kaevas välja vanad pahad asjad.
Tunnen, et minus on toimunud hästi suured muutused ja tagasi peab ka kohe kindlasti minema. Arvan, et need hädad, mis mind praegu on tabanud, on aastate jooksul kehasse kogunenud pinged ja allasurutud emotsioonid, mis tänu sügavale lõdvestumisele floatingus said nüüd võimaluse pinnale tulla, oma kroonilisest olekust välja. Nüüd on mul lihtsam neid näha ja nendega tegeleda. Kui olen endast haigused välja ajanud ( lasknud ajada), lähen kindlasti jälle Loksale floatima. Vist saigi valesti tehtud, et ei läinud kohe uuesti.
Personalile veel kord palju kiitust.
Kokkuvõtteks:
Floating on üks vägagi eriskummaline asi. Seda võib tarvitada mitmeteks elujuhtumiteks. Samuti on võimalik valida erinevaid võimalusi hõljuda – pimeduses või valguses, vaikuses või maheda muusika saatel. Seda võib soovitada nii ärimehele kiireks stressilangetajaks, kui ka vaimsete tõdede otsijale iseenda alateadvusega tutvumiseks, aga ka kõiksugu tervisehädade leevendajaks/ravijaks.
Jäime selle päevaga Tervisekeskuses kõik väga rahule. Kuna kõik inimesed on erineva ajaloo, tervise ja mõttemaailmaga, siis kaevab floating igaühest välja just seda, mida parajasti vaja on. Kellel tervisehädasid, kellel hingehädasid ja kellel midagi muud… Oleme igatahes ühel meelel, et seda asja tahame kindlasti veel mitmeid kordi proovida. Ja meie poolt suured tänud Loksa Tervisekeskuse personalile, kes tegid meil terve päeva sisukaks, niiet ei tekkinud kordagi tuima oma floatimise järjekorra ootamist. Erilised tänud floatinguinglile Liinale, kes meid kõige muu hulgas ka väga mõistvalt mööda maja ringi lohistas mööda erinevaid protseduure ja meie kogemuse tervikuks sidus, aga ka lõunaks ülimaitsva kalasupi teinud kokatädile ja massöör Annale - teie soe suhtumine, tähelepanu ja asjalikkus tegi selle päeva meie jaoks terviklikult heaks kogemuseks, mille järellainetust meis oli tunda veel palju päevi hiljemgi.
Kus saab floatida? Loksa Ravikeskuses
Kes müüb floatingukapsleid? OÜ Aivel müüb ja jagab kapslite kohta infot